Tervise enesehinnangu sotsiaal- majanduslikud erinevused Eestis: Euroopa sotsiaaluuring 2004

Eesmärgiga kirjeldada tervise enesehinnangu sotsiaal-majanduslikke erinevusi Eestis analüüsiti 35–54aastaste täiskasvanute andmeid Euroopa sotsiaaluuringus 2004. Oma tervist hindasid vastajad 5astmelisel skaalal: väga hea, hea, rahuldav, halb ja väga halb. Uuringutulemused näitasid, et umbes pooled vastanutest hindasid oma tervist vähemalt heaks ja pooled rahuldavaks või halvemaks. Meeste ja naiste tervise enesehinnangus olulist erinevust ei leitud. Oma tervist rahuldavaks või halvemaks hinnanuid esines rohkem madalama haridustasemega, mittetöötavate, majanduslikult halvasti toime tulevate ja vanema vanuserühma meeste ning naiste hulgas. Ei leitud tervise enesehinnangu seost rahvuse, elukoha ega perekonnaseisuga. Eesti Arst 2008; 87(1):13−1

Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16–44aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaalmajanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud võimalikud barjäärid

Taust ja eesmärk. Eestis on juba kaks aastakümmet kättesaadavad kõik tänapäevased rasestumisvastased meetodid (RVM). Siiski on eelnevad uuringud näidanud, et suur osa naistest kasutab jätkuvalt mittetõhusaid RVMe (katkestatud suguühe, kalendrimeetod, spermitsiidid) või ei kasuta midagi olukorras, kus nad rasedust ei soovi. Uuringu eesmärk oli analüüsida viimases seksuaalvahekorras RVMi kasutamist ja sellega seotud sotsiaal-majanduslikke tegureid 16–44aastastel naistel Eestis ning selgitada välja võimalikud barjäärid RVMi kasutamisel. Metoodika. Uuring põhines Eestis 2014. aastal tehtud läbilõikelisel Eesti naiste tervise uuringul seksuaal- ja reproduktiivtervise, tervisekäitumise, hoiakute ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Uuringu valimi aluseks oli rahvastikuregister, millest võeti Eesti naisrahvastikust kihitatud juhuvalim vanuserühmiti: 16–17, 18–24, 25–34 ja 35–44 eluaastat. Valimi suurus oli 5233 naist ning andmeanalüüsiks sobivate küsimustike arv oli 2413. Seoste leidmiseks sotsiaal-majanduslike tegurite, barjääride ja RVMi kasutamise vahel kasutati logistilist regressioonanalüüsi. Tulemused ja järeldused. 74,8% Eesti naistest vanuses 16–44 aastat kasutas tõhusat RVMi, mittetõhusate RVMide kasutajaid oli 16,1% ning 9,1% ei kasutanud viimases seksuaalvahekorras ühtegi RVMi. Kõige enam kasutatud RVM oli kondoom, millele järgnes kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine. Sotsiaal-majanduslikeks teguriteks, mis olid seotud mittetõhusa RVMi või RVMide mittekasutamisega, osutusid vene keel emakeelena, elukoht ühes viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning majanduslikud raskused. Uuritud tervishoiuteenustega seotud barjäärid RVMi valikut Eestis ei mõjutanud

Neuropeptide Y gene variants in obesity, dietary intake, blood pressure, lipid and glucose metabolism: a longitudinal birth cohort study

Objective: Neuropeptide Y affects several physiological functions, notably appetite regulation. We analysed the association between four single nucleotide polymorphisms (SNP) in the NPY gene (rs5574, rs16147, rs16139, rs17149106) and measures of obesity, dietary intake, physical activity, blood pressure, glucose and lipid metabolism from adolescence to young adulthood. Methods: The sample included both birth cohorts of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study at ages 15 (n = 1075 with available complete data), 18 (n = 913) and 25 (n = 926) years. Linear mixed-effects regression models were used for longitudinal association between NPY SNP-s and variables of interest. Associations at ages 15, 18 and 25 were analysed by ANOVA. Results: Rs5574 CC-homozygotes had a greater increase per year in waist-to-hip ratio (WHR) and a smaller decrease in daily energy intake and carbohydrate intake from age 15 to 25 years; fasting glucose and cholesterol were higher in rs5574 CC-homozygotes. Rs16147 TT homozygotes had higher body weight and a greater increase in sum of 5 skinfolds, waist circumference, WHR and waist-to-height ratio; however, they had lower carbohydrate intake throughout the observation period. Rs16147 TT-homozygotes and both rs16139 and rs17149106 heterozygotes had higher triglyceride levels. All NPY SNP-s were associated with blood pressure: rs5574 TT-and rs16147 CC-homozygotes had a smaller increase in diastolic blood pressure, while rs16139 and rs17149106 heterozygous had lower blood pressure throughout the study. Conclusion: Variants of the NPY gene were associated with measures of obesity, dietary intake, glucose and lipid metabolism and blood pressure from adolescence to young adulthood

Eesti kooliõpilaste suitsetamine 1993/1994–2005/2006: kooliõpilaste tervisekäitumise rahvusvahelise uuringu analüüs

Eesmärgiga uurida Eesti 11–15aastaste kooliõpilaste suitsetamist ajavahemikul 1993/1994–2005/2006 kirjeldati kooliõpilaste sigarettide suitsetamist kogu uuringuperioodi jooksul, vesipiibu suitsetamist ning sigarettide ja vesipiibu suitsetamise vahelisi seoseid 2005/2006. õppeaastal. Uuringutulemused näitasid, et alates esimesest uuringuaastast kuni 2001/2002. õppeaastani suurenes kooliõpilaste sigarettide suitsetamise levimusmäär kõigis vanuserühmades ja seejärel mõnevõrra vähenes. Tüdrukute suitsetamise levimusmäära suurenemine oli oluliselt märgatavam. 15aastaste tüdrukute igapäevasuitsetamise levimusmäär suurenes kogu uuringuperioodi jooksul. Vesipiipu suitsetas neljandik poistest ja kuuendik tüdrukutest. Võrreldes vesipiipu mittesuitsetavate kooliõpilastega oli šanss sigarette suitsetada oluliselt suurem vesipiibu suitsetajate hulgas. Eesti Arst 2008; 87(11):859−86

The role of reward sensitivity in obesity and its association with Transcription Factor AP2B: a longitudinal birth cohort study

Objective One factor potentially contributing to obesity is reward sensitivity. We investigated the association between reward sensitivity and measures of obesity from 9–33 years of age, paying attention to the inner structure of reward sensitivity. Methods The sample included both birth cohorts (originally n = 1176) of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study. The association between reward sensitivity and measures of obesity was assessed using mixed-effects regression models. Associations at ages 9 (younger cohort only), 15, 18, 25 and 33 (older cohort) years were analyzed by one-way ANOVA. The indirect effect of the gene encoding transcription factor 2 beta (TFAP2B) on obesity through reward sensitivity was tested using mediation analysis. Results According to linear mixed effects regression models, an increase in scores of Insatiability by Reward and both of its components, Excessive Spending and Giving in to Cravings, significantly increased body weight, body mass index, sum of five skinfolds, waist circumference, hip circumference and waist-to-height ratio from 15 to 25 years of age. Findings were similar at age 9 and 33 years. In contrast, no association between obesity and Openness to Rewards or its facets was observed. The TFAP2B genotype was also associated with fixation to rewards in females, but not with striving towards reward multiplicity. Conclusion Our results suggest that reward sensitivity is associated with obesity by its reward fixation component. The heterogeneity of the reward sensitivity construct should be taken into account in studies on body composition

Kehaväline viljastamine Eestis: efektiivsus ja kulud

Taust ja eesmärgid. Võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega on Eestis väga vähe seaduslikke piiranguid kehavälise viljastamise (in vitro fertilization, IVF) teostamiseks ja Eestis hüvitatakse naisele suures mahus viljatusravi kulud. Samas on Eestis seni kogutud andmed kehavälise viljastamise abil sündinud laste arvu kohta vastukäivad ning andmed maksumaksja raha kulutuste kohta kehavälisele viljastamisele puudulikud. Analüüsi eesmärk oli anda ülevaade kehavälise viljastamise efektiivsusest ja kuludest Eestis. Metoodika. Efektiivsuse ja kulude analüüsimiseks seoti omavahel Eesti Haigekassast ja Eesti meditsiinilisest sünniregistrist pärinevad andmed. Tulemused. Aastatel 2005–2011 läbis Eestis kokku 4445 naist IVF-protseduuri ja/või embrüosiirdamise protseduuri, mida rahastati haigekassa kaudu ja riigieelarvest. Selle tulemus oli 3278 rasedust ja 2274 sünnitust, s.t rasestumismäär oli 41% ja sünnitamismäär 29%. Kehavälise viljastamise efektiivsus vähenes naise vanuse kasvades. Kogukulude analüüsil võeti arvesse lisaks IVFile ka rasedus- ja sünnituskulusid ning lapse sünnijärgseid ravikulusid. Kõige suurema osa (66%) kogukuludest moodustasid protseduuride ja ravimite kulud, mis olid kokku 15,3 miljonit eurot. Rasedusaegsed kulud moodustasid kogukuludest 11% (2,6 miljonit eurot), sünnitusega seotud kulud 8% (1,9 miljonit) ja sündinud laste kolme esimese elukuu ravikulud 15% (3,4 miljonit). Mitmike sünni korral olid kulud lapse kohta suuremad kui üksiksünnituse korral, sest enamik IVF-mitmikest sündis enneaegsena. Järeldused. Aastatel 2005–2011 läbis Eestis kehavälise viljastamise protseduuri 4445 naist, kelle protseduuride ja ravimite eest tasuti Eesti Haigekassa eelarvest ja riigieelarvest. Selle tulemusel sündis 2861 last ehk 2,6% kõikidest selle perioodi elussündinutest. Lisades protseduuride ja ravimite kuludele raseduse, sünnituse ja lapse kolme esimese elukuu raviarved, kulus ravikindlustusrahast ja riigieelarvest neil aastatel ühe IVF-lapse sünniks keskmiselt 8409 eurot. Eestis aastatel 2005–2011 tehtud kehavälise viljastamise protseduuride efektiivsus – keskmine rasestumismäär 41% ja keskmine sünnitamismäär 29% – on võrreldes teiste Euroopa riikidega väga heal tasemel. Eesti Arst 2014; 93(3):143–15

Association of FTO rs1421085 with obesity, diet, physical activity and socioeconomic status: a longitudinal birth cohort study

Background and aims Fat mass and obesity-associated protein (FTO) variants are among genetic variants frequently associated with obesity. We analyzed the association between FTO rs1421085 polymorphism and obesity, dietary intake, cardiorespiratory fitness (CRF), physical activity, and socioeconomic status (SES) from the age of 9–25 years. Methods and results The sample included both birth cohorts (originally n = 1176) of the Estonian Children Personality Behaviour and Health Study. The association between FTO rs1421085 and obesity, dietary intake, CRF, physical activity, and SES from the age of 15–25 years was assessed using linear mixed-effects regression models. Associations at ages 9 (younger cohort only), 15, 18, and 25 years were assessed by one-way ANOVA. Male C-allele carriers had significantly (p < 0.05) higher body mass index (BMI), sum of 5 skinfolds, body fat percentage, and hip circumference from the age of 15–25 years. Findings were similar at the age of 9 years. In female subjects, waist-to-hip ratio was significantly greater in CC homozygotes. Interestingly, female CC homozygotes had a greater decrease in the rate of change in daily energy intake and lipid intake per year and higher physical activity score at every fixed time point. Moreover, in females, an effect of FTO × SES interaction on measures of obesity was observed. Conclusion The FTO rs1421085 polymorphism was associated with obesity and abdominal obesity from childhood to young adulthood in males, and with abdominal obesity from adolescence to young adulthood in females. This association is rather related to differences in adipocyte energy metabolism than lifestyle

Prevalence of alcohol-related pathologies at autopsy: Estonian Forensic Study of Alcohol and Premature Death.

AIMS: Alcohol can induce diverse serious pathologies, yet this complexity may be obscured when alcohol-related deaths are classified according to a single underlying cause. We sought to quantify this issue and its implications for analysing mortality data. DESIGN, SETTING AND PARTICIPANTS: Cross-sectional study included 554 men aged 25-54 in Estonia undergoing forensic autopsy in 2008-09. MEASUREMENTS: Potentially alcohol-related pathologies were identified following macroscopic and histological examination. Alcohol biomarkers levels were determined. For a subset (26%), drinking behaviour was provided by next-of-kin. The Estonian Statistics Office provided underlying cause of death. FINDINGS: Most deaths (75%) showed evidence of potentially alcohol-related pathologies, and 32% had pathologies in two or more organs. The liver was most commonly affected [60.5%, 95% confidence interval (CI) = 56.3-64.6] followed by the lungs (18.6%, 95% CI = 15.4-22.1), stomach (17.5%, 95% CI = 14.4-20.9), pancreas (14.1%, 95% CI = 11.3-17.3), heart (4.9%, 95% CI = 3.2-7.0) and oesophagus (1.4%, 95% CI = 0.6-2.8). Only a minority with liver pathology had a second pathology. The number of pathologies correlated with alcohol biomarkers (phosphatidylethanol, gamma-glytamyl transpeptidase in blood, ethylglucuronide, ethylsulphate in urine). Despite the high prevalence of liver pathology, few deaths had alcoholic liver disease specified as the underlying cause. CONCLUSION: The majority of 554 men aged 25-54 undergoing forensic autopsy in Estonia in 2008-09 showed evidence of alcohol-related pathology. However, the recording of deaths by underlying cause failed to capture the scale and nature of alcohol-induced pathologies found